Reede, 5. detsember 2014

Päkapikud piiluvad....

       SEL AASTAL TÄHISTASIME LASTEAIAS ESIMEST ADVENTI JÕULUNÄIDENDIGA "PUNAMÜTSIKESE JÕULUUNENÄGU."

       ETENDUSEL HEATEGEVUSLIK EEMÄRK. KOGU PILETITELT SAADUD TULU LÄKS HEATEGEVUSFONDI "MÄRKA JA AITA."

         LASTEL OLI ÜLLATUS MOMENT, ET SEEKORD OLID NÄITLEJATEKS OMA MAJA ÕPETAJAD.  ÜLLATUS OLI SUUR, KUI ÕPETAJAD ÄRA TUNTI.



        Etenduse juhatas sisse muinasjutu haldjas.   Muinasjutt Punamütsikesest algas nagu ikka, vanaema oli haigeks jäänud ja ema palus haigele vanaemale pirukaid viia, siis saab vanaema ruttu terveks. Ema küpsetas maitsvaid pirukaid,  ka lapsed paluti appi pirukaid küpsetama.  Pirukad korvi ja Punamütsike asus teele.


          Punamütsike oli kurb, et tema muinasjutus on suvi ja talle tuleb vastu hunt, aga võiks seekord olla talv ja vastu tulla hoopis jõuluvana.   Muinasjutus aga juhtub imesid, Punamütsike vajub unne ja haldjas lubab, et seekord kohtub ta tegelastega teistest muinasjuttudest.   Üles ärgates näeb ta enda ümber palju punamütsikesi, kes aga on hoopis päkapikud.

        Päkapikkudega koos tantsitakse lõbusat polkat. Suure kolinaga saabub hunt, kes oli põõnanud kuuse all ja  tema und segati. Hunt oli pahas tujus, kõht tühi. Päkapikud, aga kavalad mehikesed kutsusid hundi ka endaga polkat tantsima.   Hundi tuju läks paremaks, kõht ikka hirmus tühi - peaks päkapikud nälja kustutamiseks ära sööma. Punamütsike pakkus hundile head nõu, mine minu ema juurde, tema küpsetas pirukaid ja ta pakub neid ka sulle.

 Hunt läks lauluga Punamütsikese maja otsima.
  Ja äkki saabus ilusas hõbedases kleidis Punamütsikese arvates tema ema. Kuid see küll minu ema pole, ta on nii külm ja kalk. See oli hoopis Lumekuninganna, kelle sooviks oli kõik muuta jääkristallideks. Päkapikkude abiga saadi küll jäisest nõidusest vabaks end raputades, aga koos otsustati minna abi paluma Väikeselt nõialt, sest ema tuleb ju  nõidusest vabastada.




            Väikese nõia juurde viis tee läbi võlumetsa.




         Väike nõid oli kodus ja lahkelt valmis sõpru aitama. Ainukeseks takistuseks, et nõid oli alles noor 125 aastane. Väike võbin sees, kas ta on suuteline aitama. Hakati proovima.




    Esimeseks võluti põrnikaid, äkki oli kõigist päkapikkudest saanud põrnikad. Tubli Väike nõid. Teiseks nõiuti kanad tuppa. Ka sellega sai nõiatüdruk hakkama.  Kolmandal katsel nõiutakse kohale Pipi,see ei olnud nüüd küll plaanis. Pipi oli  Punamütsikese muret kuuldes  kohe valmis  aitama.




  Pipil oli käki tegu ema nõidusest vabastada. Ema rääkis, et ta oli näinud imelikku und, et tuppa tormas hunt, kes soovis pirukaid ja et tema oli nagu hoopis keegi teine. Punamütsike selgitas emale, et see polnudki uni vaid nii see just oligi. Enne jõule on aga kõigil palju toimetamisi. Emal toad koristada, kuusk ehtida. Päkapikud, aga abistavad jõuluvana kingituste pakkimisel.

        Kõlamas ongi lõpulaul.      

        Nagu muinasjuttudes ikka muutus ka Lumekuninganna heaks ja esimese advendi puhul jagas ta kõikidesse rühmadesse jõulutuled.


           

             NÄITLEJAD:
                     PUNAMÜTSIKE: GRETE
                     PUNAMÜTSIKESE EMA: ANU
                     MUINASJUTU HALDJAS: DIANA
                     LUMEKUNINGANNA: ANNELI
                     HUNT: MARIS
                     VÄIKE NÕID: ANNE
                     PIPI: BIRGIT
                     PÄKAPIKUD: MARI, MEELI, LEE, HELEN , INNA
            LAVASTAJA, LAULUÕPETAJA, TANTSUSEADJA:  ANNELI

            Reedel ehtisime ära oma rühma kuuse. Kuusk ilma eheteta ja ehituna laste poolt.






                  ARMSAD LAPSED KUUSE ALL.  

                        













       Oravate poolt meisterdatud toredad päkapikud.


  




                   Suur tänu publikule, kes huviga etendust jälgisid.
     Suur tänu lastevanematele, et toetasite heategevust.
          Suur tänu suurtele ja väikestele meisterdajatele.



Reede, 28. november 2014

Verneri sünnipäev.

 Kolmapäeval tähistasime Verneri sünnipäeva. Verner oli viimane laps, kes meie rühmast nelja aastaseks sai. Armas väike pesamuna. Lapsed ootasid väga teda lasteaeda ja lõunauinaku ajaks meie sünnipäevalaps saabus. Peale lõunauinakut võis sünnipäeva tähistamine alata.
  Nagu meile juba tavaks laulsime sünnipäevalaulu, tõstsime Vernerit neli korda õhku ja tegime suure suure kalli armsale sõbrale.








          Tegime ühispildi.   Verner pakkus sõpradele maitsvaid muffineid. Panime põlema neli küünalt. Küünlad olid põnevad, sest põlesid nagu säraküünlad.



 Verner mõtleb soovi ja puhub küünlaid, aga üks küünal väga visa, ikka ja jälle hakkab uuesti põlema. Kolmandal katsel küünal kustub...


   Enne kui saime proovida maitsvaid muffineid, pidime sööma makarone juustuga. Täna tühjenesid kausid väga ruttu. Sõbrad kiitsid maitsvaid muffineid.








     
            PALJU ÕNNE KALLIS VERNER!