Täna käisime saalis vaatamas etendust "Pöialpoiss", mida esitasid meile Jaaniusside rühma tublid lapsed.
Jaaniusside etendus põhines "Pöial-Liisi" lool.
Elas kord naine, kes soovis last. Ta läks nõia juurde nõu saama.
Nõid andis talle seemne, naine istutas seemne maha.
Seemnest kasvas ilus lill ja lillest tuli välja väike poiss, kes sai nimeks Pöialpoiss.
Ühel päeval märkas konnaisa Pöialpoissi ja viis ta endaga kaasa. Konnaisa tahtis Pöialpoisi ühele oma tütardest naiseks anda.
Kuni pulmade pandi väike Pöialposs vesiroosi lehe peale ootama.
Lähedal ujuvad kalad päästsid Pöialpoisi vesiroosi õie vee põhjast vabaks ja konnadest eemale.
Pöialpoisi päästis kaldal ära põrnikas, kes ta oma koju kaasa viis.
Teised põrnikad arvasid, et Pöialpoiss on imeliku välimusega ja jätsid ta metsa.
Pöialpoiss oli üksinda terve suve metsas, sügisel leiab ta hiire uru.
Hiir lubab tal enda juurde jääda, kui Pöialpoiss abistab teda erinevate töödega.
Hiire uru juures näeb Pöialpiss maas lamavat pääsukest ja paneb talle teki peale.
Pääsuke ärkab ülesse ja kutsub Pöialpoissi kaasa soojale maale. Pöialpoiss keeldub.
Hiljem teateb Hiir Pöialpoisile, et mutiemand soovib temaga abielluda.
Pöialpoiss kohtab jälle pääsukest ja võtab see kord vastu tema kuts koos soojale maale lennata.
Pääsuke jätab Pöialpoisi ühele aasale, kus ta kohtab lillehaldjaid.
Lillehaldjatele Pöialpoiss meeldib. Nad teevad ettepaneku, et Pöialpoiss abiellub lillehaldjate kuningannaga.
Pöialpoisist sai lillehaldjate kuningas.
