teisipäev, 17. mai 2016

Etendus "Pöialpoiss"

Täna käisime saalis vaatamas etendust "Pöialpoiss", mida esitasid meile Jaaniusside rühma tublid lapsed.
Jaaniusside etendus põhines "Pöial-Liisi" lool.



Elas kord naine, kes soovis last. Ta läks nõia juurde nõu saama.







Nõid andis talle seemne, naine istutas seemne maha.










Seemnest kasvas ilus lill ja lillest tuli välja väike poiss, kes sai nimeks Pöialpoiss.







Ühel päeval märkas konnaisa Pöialpoissi ja viis ta endaga kaasa. Konnaisa tahtis Pöialpoisi ühele oma tütardest naiseks anda.


 Kuni pulmade pandi väike Pöialposs vesiroosi lehe peale ootama.









Lähedal ujuvad kalad päästsid Pöialpoisi vesiroosi õie vee põhjast vabaks ja konnadest eemale.







Pöialpoisi päästis kaldal ära põrnikas, kes ta oma koju kaasa viis.








Teised põrnikad arvasid, et Pöialpoiss on imeliku välimusega ja jätsid ta metsa.






Pöialpoiss oli üksinda terve suve metsas, sügisel leiab ta hiire uru.








Hiir lubab tal enda juurde jääda, kui Pöialpoiss abistab teda erinevate töödega.








Hiire uru juures näeb Pöialpiss maas lamavat pääsukest ja paneb talle teki peale.








Pääsuke ärkab ülesse ja kutsub Pöialpoissi kaasa soojale maale. Pöialpoiss keeldub.









Hiljem teateb Hiir Pöialpoisile, et mutiemand soovib temaga abielluda.





Pöialpoiss kohtab jälle pääsukest ja võtab see kord vastu tema kuts koos soojale maale lennata.












Pääsuke jätab Pöialpoisi ühele aasale, kus ta kohtab lillehaldjaid.


Lillehaldjatele Pöialpoiss meeldib. Nad teevad ettepaneku, et Pöialpoiss abiellub lillehaldjate kuningannaga.







Pöialpoisist sai lillehaldjate kuningas.
                                Aitäh Jaaniusside rühma toreda etenduse eest!

esmaspäev, 16. mai 2016

Kinokülastus


Kolmapäeval käisime lastega kinos Artis vaatamas Merekultuuriaasta eriprogrammi "Meri, mu meri..."






 Enne filmide vaatamist said lapsed teada, mida tähendab merekultuuriaasta.. Arutleti koos  lastega mere tähtsuse ja ka merekultuuri üle ning mõistatasime, mis võiks tähendada merekultuuriaasta tunnuslause NÄOGA MERE POOLE.











  Koos teiste lastega vaatasime armsaid mereteemalisi animafilme.  Mõned kaadrid filmidest.



      Lapsed said käigust mälestuseks kleepsu ja värvisime lasteaias kingituseks saadud pildi kaladest.

reede, 6. mai 2016

Keha kui pill, rütm kui mäng.


       Akordion koos kehapilliga kõlab juba nagu ansambel. Kui lisada neile kaasakiskuv rütmimootor, annab kooslus väikese orkestri mõõdu välja! 
   Kontserdil kõlas pärimusmuusika tänapäevases helikeeles akordioni, torupilli, kehapilli ning löökpillide esituses. Lastele tutvustati instrumente, mis on inimesel alati igal pool kaasas ning õpetati kuidas neid kasutada.

 Tõnis Kirsipu on esimene diplomeeritud pärimusmuusika löökpillimängija Eestis, kes on loonud unikaalse folk-trummikomplekti ning omanäolise mängustiili. Kulno Malva on samuti lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal. Ta on mänginud mitmetes tuntud Eesti folgibändides nagu Svjata Vatra ja Nikns Suns.Kulno otsib akordionil uusi kõlavärve ja viise, kuidas mängida pärimusmuusikat huvitavalt ja kaasaegselt, unustamata selle sügavaid juuri. Koos moodustavad nad duo Malva  & Kirsipu.















      Lastele meeldis kontsert, kus nad said ka ise aktiivselt osaleda.