Muuseumis käisime uurimas, kuidas vanasti pidu peeti. Sellest rääkis meile giid Anu Kohal.
Esmalt räägiti lastele, kes olid kaupmehed. Lapsed said tead, et keskajal ei tähistatud sõbrapäeva.
Edasi läksime ruumi, kus lastele räägiti Suurgildi pidudest keskajal.
Üks suurimaid pidusid oli papagoi laskmine. Värviline lind, mis meenutas papagoid, pandi vaia otsa ning mehed vibudega püüdsid seda alla lasta.
Võitja sai endale rändkarikas, milleks oli hõbedane lind.
Teiseks suureks ürituseks oli Maikrahvi valimine. Lapsed pidid ära arvama, kes pildil olijadest sai Maikrahvi tiitli.
Enne kui hakati rääkima pidulauast, tegi giid meile ringkäigu müntide ruumis. Lapsed said näha millised nägid välja vanasti mündid.
Ruumis oli uks, mida avades tuli nähtavale lohe,kes valvas rahapada.
Järgmisena hakkasime katma pidu lauda. Kõigepealt tuli valida poe peremees -ja naine.
Poe peremeheks sai Uku ja perenaiseks Heleriin.
Kõige pealt tuli lauale panna nõud, millest süüa ja juua.
Peremehele anti savit kauss ja perenaisele puust kauss.
Kui lauale sai ära pandud kõik nõud, oli aeg tuua toit.
Söögilauda kattes saime teada, et vanasti polnud söögiks jäätis, pulgakommi ja šokolaad. Selle asemel oli mesi.
Laualt puudu ka kalkun, apelsiin ja kartul kuna need polnud jõudnud veel Ameerikast Euroopasse.
Kui pidulaud sai valmis, oli aeg hakati joonistama. Selleks oli plasikust läbipaistev plaat ja markerid. Lapsed said joonistada teineteise portreesid.
Meie peo peremees koos perenaisega.
Poisid oma portreedega.
Tüdrukud oma portreedega
Saime näha ka vanaaja luust suuski.
Saime tead, et vanasti oli muusikutel oma eraldi koht, kus pilli mängida.
Külastuse lõpus mängisme mänge. Esimeseks oli papagoi laskmine, kus tuli oakotiga visata papagoi pihta.
Teiseks mänguks oli paja löömine.
Väga tore ja õpetlik külastus, mis lastele meeldis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar