Esmaspäeval külastasime Pääsküla raba.
Rabaretkel saatis meid Nõmme Loodusmaja giid Eva Luure. Enne rajale minekut, tutvustati raba plaani.
Saime teada, et surnud puid on hea metsa jätta, et loomad ja väiksed putukad saaksid seda söögiks kasutada.
Järgnevalt said lapsed ülesandeks minna ja vaadata, mida nad leiavad rabas.
Rabametsast leiti nii puuoksi, lehti, taimi kui ka pohli.
Päras otsimist arutati, mida keegi puude alt leidis.
Järgmisena tutvusid lapsed turbaga.
Pärast väikest jalutuskäiku jõudisme tee äärde.
Tee ääres näitas Eva taime, millest eelnevalt räägitud oli ja mängiti telefoni mängu.
Lapsed nuusutasid ja sosistasid enda kõrval olevale sõbrale, millise taimega oli tegu.
Tegu oli sookailiga.
Suurema tee peal said lapsed joosta.
Teeääres kraavist tõi Eva lastele näitamiseks turbsambla, mis tõmbab endasse vett nagu käsn ja millel puuduvad juured.
Teeäärest leidsid lapsed tossuseened.
Tee ääres olevate noorte puude pealt õpisime, kuidas saada teada puu vanus ilma selle maha lõikamiseta. Iga oksa rida puu tüve ümber tähistab ühte puu kasvatud aastat.
Järgnevalt suundusime koprasilla juurde.
Koprasilla juures said lapsed teada kuidas koprad üksteist hoiatavad ohu eest. Veel said teada, kuidas koprad tamme ehitavad, kuidas talvel jää all ujuvad ja kuidas ära tunda kopra näritud puud.
Koprad on taime toiduline, kes sööb kalda ääres olevaid taimi ja puu noori peeneid oksi.
Kopral hambad on oranž, mitte valged.
Teeääres kraavist tõi Eva lastele näitamiseks turbsambla, mis tõmbab endasse vett nagu käsn ja millel puuduvad juured.
Teeäärest leidsid lapsed tossuseened.
Tee ääres olevate noorte puude pealt õpisime, kuidas saada teada puu vanus ilma selle maha lõikamiseta. Iga oksa rida puu tüve ümber tähistab ühte puu kasvatud aastat.
Järgnevalt suundusime koprasilla juurde.
Koprasilla juures said lapsed teada kuidas koprad üksteist hoiatavad ohu eest. Veel said teada, kuidas koprad tamme ehitavad, kuidas talvel jää all ujuvad ja kuidas ära tunda kopra näritud puud.
Koprad on taime toiduline, kes sööb kalda ääres olevaid taimi ja puu noori peeneid oksi.
Kopral hambad on oranž, mitte valged.
Järgmine patuskoht oli raba õõtsik.
Räägiti ka kuidas teha vahet rästiku ja nastikul.
Lapsed said õõtsikut ise järgi proovida selle peal hüpates.
Tee peale jäi ka suur sipelgapesa. Pesa juures rääkis Eva jutu hüpikämblikust ja sipelgatest.
Koos sai uuritud, kas sipelgaid pesas ka on.
Rabaraja algusesse sai minna mööda kraave ja omal käel veel uurida. Kõige rohkem otsiti pohli.
Tagasiteel leiti veel paar tossuseent.
Pärast Pääsküla rabas seiklesmist külastasime Remya kodu. Remya ema kostitas tee ja pannkoogidega.
Remya kodus olid kassid, kes lastele väga meeldisid.
Tagasi lasteaeda läksime nii nagu tulime, sõitsime bussiga.
Täname Nõmme Loodusmaja giid Eva Luuret toreda raba külastuse eest
ja Remya ema pannkookide, tee ja lahke vastuvõtu eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar